Taani õppima jõudsin omal ajal nii, et The Animation Workshop jäi internetis silma. See kool jättis läbi kodulehe sümpaatse mulje. Vaatasin, mis lõputööd neil on tehtud või mis nad on teinud ja sain aru, et see on väga hea kool. Esimesel aastal ma ei jõudnud portfooliot valmis, oli vaja suht suuremahulist, et sinna sisse astuda. Siis läksime hoopis tüdruksõbraga, kes on praegu mu naine – tema aitas mul mitte alla anda –, Inglismaale. Välismaale minek oli Miina idee, aga tema õppis Taanis hoopis keelt. Koos oli tore. Keel tõi talle praegu Tartuski töökoha. Inglismaal olime aasta, teiseks aastaks sain portfoolio valmis ja Taani sisse. Inglismaal oli ka tore, koolil oli hea raamatukogu ja loengud, aga Taani kool oli praktilisem. Ja tase! Need, kes seal koolis on, on kõik heas mõttes nohikud, kes ainult hingavadki animatsiooni.

​

Kool asub väikelinnas, kus muud ei olegi kui animatsioonikool. Jalgpall ja meditsiinikool on ka, aga kõik keerleb ümber animatsioonikooli. Gobelins Pariisis ja paar kooli Saksamaal on veel, aga Euroopa topis on Taani animatsioonikool kindlasti. Mingil hetkel olidki ainult prantslased ümberringi – kõik, kes Gobelins’i sisse ei saanud, tulid sinna. Hästi tore kool. Me tegime muusikat ka – mul on kogu aeg, et peab saama muusikat ka teha – vana direktoriga olime bändis. Selline vana raadiotööline, karismaatiline figuur see direktor, kes kooli käima tõmbas. Talt küsiti, kas ta viitsiks teha animatsiooni töötuba – tema siis, et ei tea animatsioonist midagi, aga töötoa võib korraldada. Sellepärast kooli nimi ongi The Animation Workshop. Eurorahadest kunagi sai alguse. Direktori oskus oligi, et suutis rääkida ära rahainimesed ja samas pidas meile loengut, kui tähtsad me kunstnikud oleme maailma loomisel ja lugude jutustamisel. Maailma loojad läbi lugude. Motiveeris kunstnikke ja motiveeris rahamehi.