TEKST: KENNET LEKKO, TOIMETAS: NK
NOOR KUNST 1 | 26
FOTO: FLAUBERTO DE MEDEIROS
MAAL | OTSINGUD
Kennet Lekko:
mulle on Berliin seni sobinud
IDENTITEET
Berliini kolinud maalikunstnik Kennet Lekkole ei sobi snobistlik positsioon, ei ühiskonna ega kunstnikkonna poolt. Tema arvates võiks osata öelda keerulisi asju lihtsalt, mitte lihtsad asju keeruliselt. Popkunstnikuna ta otsib ja kombineerib, laenab aladelt, mis ei ole kõrgkunst. Ta tahab kõndida piiridel, teda huvitab, mida inimesed, kes kunstist midagi ei tea, tema teostest arvavad, ilma tundmata kunstiajalugu või filosoofilisi referentse.
Poolkogemata EKAsse õppima
Olin nagu paljud teismelised. Gümnaasiumiajal kerkivad eksistentsiaalsed küsimused ja ma olin aastakese depressiooniga voodis. Ema käis hobi korras rahvaülikoolis joonistamas ja kutsus mind kaasa. Võtsin sellest mõttest kinni ja joonistasin tädidega kaks korda nädalas õhtuti modelle ja lilli ja vaase, nagu asi käib. Ülle Marks oli seal tol ajal joonistusõpetaja, kiitis mind ja teised kiitsid ka, et tugev käsi ja huvitavad lähenemised.
"FUCK YOU ALL"
FOTO: ERAKOGU
Selle pinnalt läksin Eesti Kunstiakadeemia katsetele, oma esimese maali tegingi EKA katsetel. Ma ei teadnud, mis on lõuend, mis on õli või akrüül. Aga õnnestus sisse saada ja siis tuli hästi kähku järele õppida ja selgeks teha asjad nagu kunstiajalugu, materjalikasutus ja muu selline.
Maal tõmbas, värv huvitas
Esimesel aastal olid EKA-s kõik koos. Tegime kõike, igaüks proovis, mis talle rohkem sobib. Mulle tundus maal algusest peale kõige loogilisem. Skulptuuri jaoks on ruumi vaja ja see mind ei tõmmanud ja graafika meetodid tundusid ajast ja arust. Tegime näiteks raamatuköidet ja ex libris'eid.
Ühe semestri võtsin endale ise sihiks mitte midagi maalida. Tegin installatsioone, videoid ja muud. Aga maal tõmbas, värv huvitas ja omaette möllamine köitis. See oli minu jaoks lineaarselt loogiline kunsti mõttes.
Kahe kohvriga Berliini
Eesti on pisike, tahtsin perspektiivi laiendada. Ambitsioon oli. Tahtsin Eestist ära, sest Eesti on rahvaarvult pisike riik ja kunstiskeene on nagu mull mullis. Kuulsin, et Berliin on see koht, kus asjad toimuvad, sinna tuleks minna.
Kui olin EKA-s õppinud nii kaks aastat, kandideerisin vahetusüliõpilaseks Berliini Kunstide Ülikooli, Universität der Künste, plaaniga, et äkki ei tulegi tagasi EKA-sse õppima. Õnnestus saada alustuseks õppima semestriks. Siis sain semestri pikendust. Kuna läks hästi, ja kui aasta sai läbi, kirjutasin professori toetusel kooli avalduse, et tahan oma õpingud üle kanda. Väiksemamahulised katsed tegin siin uuesti ka ja siis võeti vastu ja kandsin oma õpingud üle ja lõpetasin diplomiga Saksamaal. Sellest ajast olen siin vabakutseline.
Kui ma kolisin oma kahe kohvriga Berliini, siis mul elukohta ei olnud. Noor ja väge täis, mõtlesin, et küll ma leian. Aga ega see nii lihtne ei olnud. Siis sõprade kaudu, ma olin varem reisil kohanud, kel oli omakorda tuttavad Berliinis, sattusin ühte kunstnike majja ja sain endale stuudio! See oli renoveerimisele minev maja, aastaks kunstike käsutuses. Sealt leidsin järgmise stuudiomaja ja nii on see edasi läinud!
KENNET LEKKO
FOTO: HELENE BOSECKER
Ma elan stuudios, töötan ja elan samas kohas. Ma olin ülikoolis küll hästi töökas, aga kuna mul polnud seal stuudionurka vaja, siis ei käinud ma nii tihti kohal. Õpe on ka niisugune, et professoriga kohtud kord nädalas, klass presenteerib töid ja siis arutatakse. Nii jäi natuke tutvusi tegemata. Samas elasin alternatiivset kunstnikuelu. Igatahes andis ülikool hea põhjuse kolida ja sellised asjad nagu tervisekindlustuse, bussipiletid ja natuke tugisüsteemi. Mul oli lõpetamisega kiire, kakskümmend kuus olin.
Berliin on rahvusvaheline ja hästi kaootiline, kindlasti mitte ilus linn. Suviti on tore, palju rohelist, aga pimedal ajal tekitab üsna kõledust, aeg-ajalt. Mina tulin ilma igasuguste ootusteta. Samas mulle on Berliin seni sobinud, see on huvitav koht kunsti loomiseks, kui ka pole parim koht kunsti müümiseks. Samas on Berliin ajalooga koht, saksa ajalugu jookseb linna keskelt läbi.
Mulle on Berliin seni sobinud,
see on huvitav koht kunsti loomiseks
Berliin on kümne aastaga palju muutunud ja kallimaks läinud. Stuudiomaju jääb aina vähemaks. Üheksakümnendate alguses sai Berliinist ülemaailmne playground loomeinimestele. Üsna kaootiline koht. Kõik need skvotid ja tühjad majad ja tehased... Missugune energia! Kuid ükski paik ei jää igaveseks
samasuguseks...
Paljud rahvusvahelised kuulsused on käinud Berliinis elamas. Ja alternatiivkultuurimõttes – seksuaalvähemused või erinevate huvitavate hobidega inimesed… Berliin on sellise tooniga linn, et kutsub rahvusvaheliselt loomeinimesi kokku. Siin tekib huvitavaid ideid, kindlasti ka palju kaost. Poor but sexy öeldi kunagi Berliini kohta. Poor enam ei ole, aga üritatakse püsida sexy.
Kunstimekad liiguvad, kes teab, võib-olla pannakse pidu kunagi Tšehhis või Ukrainas püsti.
"GET WORSE"
FOTO: ERAKOGU
Ma käin poole kohaga ikka päris tööl ka, kõik muutub kallimaks, stuudio eest tuleb üüri maksta ja igakuiselt ei ole kindel, kas keegi ostab pilte. Töötan ehitusel koos vanakooli saksa meestega, et muu hulgas saksa keelt harjutada ja ühe jalaga tegelikkuses elada. Olgu Berliin, London, Pariis – kui vanemad pappi ei maksa, siis peab kunsti kõrvalt tööd tegema.
Kõik ei pea inglise keeles olema
Ma õppisin Eestis koolis saksa keelt, aga see ei edenenud kuidagi. Põhiline oli inglise keel, see on mul puhtalt suus. Mõtlen ja võin luuletusi kirjutada inglise keeles. Tutvusringkond on ka olnud pigem rahvusvaheline.
"NO"
FOTO: ERAKOGU
Ma olen nüüd töötades saksa keelt õppinud ja sõpruskond on muutunud. Olen lahti lasknud, kõik ei pea inglise keeles olema. Ma kahjuks saan muidugi aru palju rohkem kui räägin. Soovitan neil, kellel on plaanis kolida, õppida keel kohe selgeks, see teeb elu lihtsamaks.
Käsitsi tehtud kunst
Mõned ajavad minu kunsti digikunstiga segi. Põhiliselt ma maalin. Mu kunst on ikkagi suuresti käsitsi tehtud. Ühe näituse jaoks tegin hiljuti installatiivsema töö. Kuid maal on ja jääb põhimeediumiks.
KENNET LEKKO
FOTO: FLAUBERTO DE MEDEIROS
Installatsioonide juures kipub tekkima ka ruumiprobleem. Sama on muidugi maalimisega. Võib-olla fotokunstnikul on lihtsam asju kõvakettal hoida. Maale koguneb mul riiulitesse küll. Ma olen hästi hands-on, protsessipõhine kunstnik, ma meeletult ei visanda, ma pean tegema, siis mul tuleb mõtteid.
Kipun üsna produktiivne olema.
Kõrg- ja madalkultuuri vahel
Ma lasin õpingute ajal kahjuks kõrvust mööda traditsioonilisemad lähenemised. Ma kombineerin, laenan aladelt, mis ei ole kõrgkunst. Vaatan, kuidas kooke kaunistatakse, kuidas küünetehnikud oma tööd teevad, kuidas autosid värvitakse ja siis laenan sealt lähenemisi ja tõstan need lõuendile. Niisugused asjad tunduvad mulle huvitavad, piiri peal mängimine, kõrg- ja madalkultuuri vaheline tsoon. Üldiselt akrüüli peal… mu töömeetod on kihiline.
Ma ei ole ju veel
investorimagnet
Ma tegin kooliajalgi üsna suurelt. Aga nüüd teen keskmist formaati. Alla meetrise läbilõikega üldiselt, on ka suuremaid töid. Eks seegi määrab, et elan oma stuudios. Ruum on kunstnike jaoks alati probleem, ruumi pole piisavalt. Teed oma näituse ära ja kui tööd uut kodu ei leia, siis peab neid kuskil hoiustama… Kuna ma kipun olema produktiivne, siis... Ma ei ole ju veel investorimagnet.
Vanematele olen lubanud tellimustöid teha, mis on jäänud ootele. Ma ei tule kunstitaustaga maailmast, vanematel on hea meel ja nad on väga toetavad, aga ega nad sajaprotsendiliselt aru ei saa, mis ma teen, nende meelest võiks ikka lilli ja liblikaid rohkem olla.
"FIND"
FOTO: ERAKOGU
Mind huvitab see, mida inimesed, kes kunstist midagi ei tea, asjadest arvavad ja mis on nende esimene emotsioon, ilma tundmata kunstiajalugu või filosoofilisi referentse. Kunst kipub tihti olema eraldaja. Kõrgkunsti formaat näiteks, inimesed ei julge näitusele minna, sest arvavad, et tunnevad end seal rumalana. Mind just huvitab see, et kunst võiks kõigile midagi pakkuda.
Selge see, et iga kunstiteos ei saa kõigile midagi pakkuda, aga snobistlik positsioon ühiskonna või kunstnikkonna poolt mind ei huvita. Võiks osata öelda keerulisi asju lihtsalt, mitte lihtsad asju keeruliselt.
Viiskümmend protsenti kunstniku tööst
Sotsiaalmeedias olen midagi üles pannud. Ma ei ole seal oma nišši leidnud. Hoian Instagrami üleval pigem nagu portfooliot. Nii Instagrami kui ka kodulehe uuendamine on plaanis.
Paljud kunstnikud teevad väga head tööd enda promomiseks sotsiaalmeedias. Ma pean leidma oma lähenemise sellele... Palja ülakehaga kaamera ees tantsima ma ei hakka, kuigi see mõne jaoks töötab. Kogu see uus digimaailm, kuidas seal navigeerida? Võib-olla on lihtsam T-särke ja printe ja selliseid asju müüa kui suuri maale? Keskmine inimene ostab ju kunsti vähe. Samas kunst on sotsiaalne ala, inimestele meeldib kunstnikuga kohtuda, talle külla minna, vestelda, rohkem teada saada. Tundub, et seegi on töö: kontaktide loomine, suhtlemine, sissetrügimine, pildis olemine.
"CUTE BUT"
FOTO: ERAKOGU
Üks tuttav kunstnik, paar generatsiooni vanem, viiekümnendates, ütles mulle kord hästi lahedalt, et Kennet, see, et sul on head tööd, on viiskümmend protsenti sinu tööst. See on algus, siis hakkab päris töö peale. Sebimist on palju ja õnne peab olema.
Mind võib nimetada popkunstnikuks
Mul on värvilised tööd, natuke naljakad, ja ma laenan palju töövahendeid popkultuurist. Mulle tundub küll, et popkunsti kast on natuke ajast ja arust. See määratleb kunstiajalooliselt ühte kindlat perioodi või lähenemist postmodernistlikus kultuuriruumis. Praegu on kastistamine ja sildistamine jäänud tahaplaanile, segatakse kokku erinevaid ajastuid, erinevaid inspiratsioone ja luuakse sellest midagi kaasaegsemat.
"LIFE"
FOTO: ERAKOGU
Praegu ei ole suuri narratiive, et me nüüd kõik teeme kunsti ühtemoodi. Muusikas samamoodi – ei ole Elvis Presley't ega biitleid, vaid palju rohkem väiksemaid artiste, kes on loonud enda huvigrupid ja kuulajaskonnad. Subkultuuristumine, ütleks.
Sõnum alustajatele noorkunstnikele
Teha tuleb, tõsiselt teha, varakult. Funktsioneeriv taustsüsteem on vajalik. Ainult anne ja motivatsioon ei pruugi viia soovitud sihile. Tuleb luua normaalsed töörutiinid, süsteemid. Unistus peab olema, aga plaan peab ka olema. Mingi annus pimedat eneseusku ja… Laisk ei tohi olla.
FINALLY FAMOUS
FOTO: ERAKOGU
Kontaktide loomine on oluline. Olla pildis, tutvustada ennast, olla avatud, mitte peljata. Tasub varakult aru saada, et häbelikkus ei vii kuhugi. Teiste nõuandeid tasub ka kuulata, teiste kogemustest õppida. Samas tuleb endaks jääda. Tehke, tehke! Uskuge endasse, olge positiivsed.
Kennet Lekko töid ja tegemisi saab jälgida siit:
Instagram: @cannotletgoinc
Koduleht : https://www.cannotletgo.com/