TEKST: NK, TOIMETAS: KRISTEL KALJUND
NOOR KUNST 2 | 24
FOTO: GERTRUD OBERG
KLASSIKA | OTSINGUD
Gertrud Oberg
OTSINGUD
Kõik mu praegused huvid kulmineeruvad siin
Eesti päritolu kunstnik Gertrud Oberg alustas kunstiõpinguid 14-aastaselt ja on tänaseks käinud läbi paljud stuudiod, ateljeed, programmid... Praegu on otsingud toonud ta Rooma kunstiajalugu ja arheoloogiat, ning Firenzesse 19. sajandi kunstimetoodikatel põhinevat klassikalist kunsti õppima.
Räägi natuke endast!
Õpin Tartus ülikoolis antiikkeeli ja -kultuure, bakalaureuse viimane aasta on käsil. Hetkel olen kõrvaleriala raames, milleks on kunstiajalugu ja arheoloogia, vahetusaastal Roomas. Ülikool võimaldab mul uurida vanu muistiseid, Rooma ise on nagu suur muuseum. Minu kunstihuvid tõid mind Rooma. Vahepeal käisin Šveitsis ja Norras ennast täiendamas. Õlimaali ja arhitektuuri vallas.
Mida andsid sulle Šveits ja Norra?
Šveitsis inspireeris maastik ja arhitektuur, eriti Šveitsi saksa osas. Seal on omapärane, germaanlastele omane arhitektuur. Just Šveitsi mägimajad. Loomulikult Alpid ise. Mäestik – kuidas iga mäe jalamil on omamoodi loodus ja taimestik. Alpi mäestiku ühele poole jääb ala, mis on enamasti päikseline, samas kui teine pool on varjus. Varjuline pool on sageli hoopis teistsugune. Seal võib olla vohav taimestik, sellal kui päikselisel alal on kõrbelaadne loodus, kus taimed ei suuda vohada, liiga palju päikest, liiga kuiv kliima. See inspireeris just taimemotiivide puhul. Ja arhitektuur samamoodi. Tegin palju jooniseid.
BOBOLI, 2024. VASEGRAVÜÜR.
GERTRUD OBERG
Lõuna-Norra tipus, mere ääres veetsin kaks kuud. Sain võimaluse minna õlimaali tehnikaid, kompositsiooni ja filosoofiat õppima, maalikunstniku õpipoisiks. Iga päev vestlesime kaks tundi filosoofiast. See andis väga palju filosoofilist mõtlemist juurde. See on kunstnikule tähtis. Ja teisalt tehnilisi oskuseid – kuidas pigmente segada. Lisaks kompositsiooni ja oskust kunsti kaudu lugusid rääkida. Väga laiahaardeline. Seal oli ka väga eriline loodus, tegin palju fotosid, mida saan hiljem kasutada tööde jaoks.
Ja Itaalia?
Käisin Firenzes Florence Academy of Arts´is. See on Ameerika erakool, kus viljeletakse klassikalist kunsti, põhinedes 19. saj kunstimetoodikatel. Seal oli võimalik teha vasegravüüri. Vaseplaadid pidi eelnevalt ette valmistama, nende peale joonistati pilt ja selle põhjal oli võimalik luua eriilmelisi tõmmiseid, kui see happe sisse kasta ja lakiga katta. Iga tõmmis oli erinev, samas põhines kõik ühel vaseplaadil. Oli väga intensiivne kuu, mis lõppes näitusega. Kõik meie tööd eksponeeriti ja see oli kõige intensiivseim õppimine, mis mul lähiajal on olnud.
Mis sind Eestist välismaale meelitas?
Ütleks, et Eestist tõi mind välja võimaluste vaesus kunstialases õppimises. Kohe tekkis laiem pilt sellest, mis hetkel mujal maailmas kunstis toimub. Läbi kohtumiste erinevate inimestega tulid esile mitmed praegused kunstikoolkonnad, millest ma ei olnud teadlikki. Norras sai selgeks, et kunstikogukond on ühtlasi filosoofiline kogukond ja filosoofia suundumused on seotud kunstiga, meie kunstieelistustega. Need on ajalooliselt mõjutanud kunsti käekäiku, eelkõige seda, mida kujutatakse. Sümboolika ja ajastu mõttelaad. Renessanss ja just ikonograafiline pool. Kristlik sümboolika, aga ka paganlik, kristluse-eelne sümboolika.
Tekib tung minna varasemate filosoofide teed, et uurida, kuidas nemad maailma mõtestasid
Filosoofia annab tähenduse. Miks ma üldse joonistan? Kui pole põhjust, siis miks me üldse midagi teeme? Just põhjuse otsimine enesele on oluline. Vajalik on tung, miks me midagi teeme. Kunstil pole sageli otseselt muud pragmaatilist väärtust kui see, et ta lisab inimese elule väärtust. Kui inimene näeb kunstiteost, ta resoneerub sellega, tal tekib side ja see annab talle emotsiooni. Kunst ei ole praktiline eriala, millega tegeleda – see ei ole majanduslikult nii tulus. Siis kerkivadki eksistentsialistlikud küsimused. Miks ma seda kõike teen? Tekib tung minna varasemate filosoofide teed, et uurida, kuidas nemad maailma mõtestasid – tekib uus perspektiiv, miks ma midagi teen, miks on asjad nii, miks on kunst sedamoodi arenenud – kõik on ju seotud ajastu mõttelaadiga, mis on ühtlasi seotud ajastu kirjanike, filosoofidega, kes seda loovad. Kunst on representatsioon ajastu mõttelaadist.
Kas sind noore kunstnikuna võlub ka digitaalne kunst?
AI võtab paljus su enda töö ja loomingu üle. Mul pole midagi Photoshopi ja igasugu tehniliste vahendite vastu, mille abil on samuti võimalik luua. Minul endal on ühelt poolt huvi kätega midagi teha, näiteks pigmente segada. See mehaaniline pool on mul on jäänud digimaale tehes puudu. Teine pool on soov luua midagi sellist, mis peab ajastule vastu. Siinkohal on hea nimetada tammepuitu. Materjal ise peab sadu, tuhandeid aastaid vastu! Näiteks Vana-Rooma-aegsed hauaplaadid, kuhu maaliti lahkunu nägu – 2000 aastat hiljem võime neid muuseumis näha. Digitaalses kunstis on sul pdf-fail, millest saad teha tuhandeid koopiaid, aga need jäävad koopia tasemele. Neid on võimalik turustada, tõmmistena müüa. Millegipärast jääb tunne, et see pole originaal, ei ole kätega tehtud. Kui ma näen enda ees massiivset maali ja saan sellele lähedale minna, kui ma näen iga pintslitõmmet, siis ma näen selles inimlikku puudutust. Minu jaoks on see müstika.
Mulle meeldib, kui mu ees on füüsiliselt miski ja mulle meeldib midagi oma kätega teha ja tunda tekstuure ja segada värve ja…
Digitaalne kunst ei ole otsene, see on läbi ekraani valminud teos. Mulle meeldib, kui mu ees on füüsiliselt miski ja mulle meeldib midagi oma kätega teha ja tunda tekstuure ja segada värve ja… tööprotsess ise. Miks ma seda teen, kas ma teen seda protsessi mõttes, st mulle meeldib seda teha, või teen ma seda lõppsaaduse mõttes? Tervislik kooslus oleks teha mõlemat. On ju vaja ka kõike seda, mida sa lood, turundada. Sellelt midagi ka teenida. Kunstiga tegelemine on suur ajakulu, nagu iga teine töö. Mõlemad pooled on vajalikud.
GERTRUD OBERG
THE FLUTE PLAYERS, 2024. VASEGRAVÜÜR.
Seega põhjus, mis sind köidab kunsti tegemises, on…
​Just vastupidavus. Nüüd, kui mulle materjalid suurt huvi pakuvad, mis tuleneb muuhulgas freskomaalingute vaatamisest, mis on aastatuhandeid hiljem meieni jõudnud, panen ma rõhku happevabale paberile, mis kestab sadu aastaid. On võimalik maalida kanepikiust lõuenditele või otse puidule. Puit on püsivam kui igasugune linane riie või paber – paber on tegelikult kõige vähem püsiv.
Mida Eestist ära olemine sulle andnud on?
Olen pärast Eestist ära kolimist saanud oluliselt iseseisvamaks. Maailm on hetkel pisike, kõik on meieni toodud, interneti kaudu.
Ma ei ole enam piirides kinni, mul on võimalik ennast igas suunas avardada
Mul käis klõps, et ma ei ole tegelikult Eestisse ankurdatud, mul on võimalik igale poole minna, kui leian võimalused, ressursid, inimesed. Olin avatud ja nii leidsin inimesed, kes tegelevad millegi sarnasega, leidsin stipendiumid, mis seda toetavad. Ja saingi… Kõige olulisem on, et olin avatud, hakkasin planeerima, hakkasin asja tõsisemalt võtma. Ma ei ole enam piirides kinni, mul on võimalik ennast igas suunas avardada. Mul on varasemast optimistlikum ellusuhtumine. Kõik need punktid võimendusid, kui läksin välismaale.
Miks Rooma?
Olen alati olnud otsiv inimene ja otsingud on toonud mu Rooma – kõik teed viivad Rooma! Tegelesin ennegi klassikalisema, traditsioonilisema kunstiga. Siin lähen kunstiga ajas veelgi tagasi, seda tüüpi kunsti ja ikonograafia algusesse. Olen teadmiste avardumisega läinud veelgi spetsiifilisemaks. Kõik mu praegused teadmised ja huvid kulmineeruvad siin.
THE FOUNTAIN, 2024. VASEGRAVÜÜR.
GERTRUD OBERG
Muu hulgas pakub mulle huvi, kuidas me käsitleme muinasobjekte. Kõik kultuurid, objektid, kunstiteosed on meile nähtavad, mõne klõpsu kaugusel. Kui tekib kahtlus, et kuidas midagi loodi, siis otsingumootor on olemas, kõik on võimalik välja nuputada, on võimalik käia muuseumides üle kogu maailma, tajuda seda, kuidas inimesed varem asju tegid. Minu jaoks on kõige huvitavamad muuseumid – kuidas nad praegusel ajastul midagi eksponeerivad, kuidas nad on toonud kõik need teosed ühte paika imetlemiseks kokku? Sellepärast ma olengi Roomas, sest siin on teadagi palju muuseume. Loomulikult on minu jaoks huvitav ka arhitektuuride erinevus. Kõik, mis on inimtehtud. Kunst, arhitektuur. Teisalt puutumatu, ürgne loodus. Need kaks kokku loovad huvitava kontrasti.
Kunstnik Gertrud Obergi loominguga on võimalik tutvuda tema kodulehel: